31.5.08

tesla


Castaneda-listist (mis on suhteliselt välja surnud) saab teinekord väga põnevaid viiteid, nt hiljuti see - http://video.google.com/videoplay?docid=1821186096674958686&hl=en
tegu on venekeelse kolmveerandtunnise telefilmiga, kus väidetakse üsna uskumatuna tunduvaid asju, kuigi kõik on doktorite ja professorite sõnadega kinnitatud; asi meenutab konspiratsiooniteooriat, kuid mõjub samas üsna koherentsena, ei oska suhtuda.
nimelt räägitakse siin Nikola Teslast, keda on teinekord nimetatud ka meheks, kes leiutas kogu 20. sajandi - ja õigusega, sest tema leiutas-avastas vahelduvvoolu ning tänapäevase elektrivarustuse alused, ta oli raadio tegelik leiutaja (enne Popovi ja Marconit); tänapäeva lasertehnoloogia, televisioon, mobiiltelefonivõrgustik ja internet on Tesla poolt teoreetiliselt ette ära kirjeldatud ning põhinevad Tesla poolt tehtud leiutistel. nii et suur osa sellest elektrilisest ja elektroonilisest tegelikkusest, mille sees me elame, on sündinud ühe mehe peas.
Tesla üks eesmärke, mis pole aga teoks saanud, oli elektrivarustus, mis ei toimuks juhtmete kaudu, vaid n-ö õhu kaudu (nagu tänapäeval mobiililevi), kusjuures seda energiat ei pea spetsiaalselt millestki valmistama, vaid tuleb kasutada seda energiat, mis Maa ümber niikuinii olemas on (ma räägin väga umbes, ei jaga füüsikat nii hästi, et täpsemalt rääkida). see tähendanuks muuhulgas, et elekter olnuks tasuta kõigile kättesaadav nagu õhk, tarvitsenuks vaid omada vastavaid seadmeid. äike tekib ju tasuta.
ta tegi ka vastavaid katseid, ja suhteliselt suuremastaabilisi ning suuri energiahulki hõlmavaid (tema katsete ajal lõi New Yorgi kohal välku, mille oli tekitanud Tesla). siitmaalt algab see, mida on raske uskuda: nimelt väidab film, et Tunguska katastroof, mis toimus 1908 ja mida üldiselt peetakse meteoriidi kokkupõrkeks Maaga, on tegelikult ühe Tesla katse tulemus - katse aktiviseeris Maa ja ionosfääri vahel asuvad suured laengud, mis vallandusid Tunguskas (Tunguska asukoht ning Tesla labori asukoht Ameerikas asetsesid põhjapoolkera magnetpooluse suhtes sümmeetriliselt, füüsikaliselt võib selline asi tõenäoline olla). ilmselt polnud see ettekavatsetud tulemus, kuid sellega oli Tesla avastanud relva, mille purustusjõud oli hilisematest aatompommidest hulga suurem. hiljem on Tunguskas käinud Saksa salaekspeditsioon sõja ajal ning Nõukogude ekspeditsioon pärast sõda ning kumbki pole oma uuringuis lähtunud komeedi-teooriast.
film räägib ka sellest, et Tesla tegi oma avastused teisenenenud teadvuseseisundis (millele viitavad ka "tavalisemad" allikad, ta oligi "teistmoodi mõtlemisega" mees, kes magas vaid 2 tundi ööpäevas) ning et tal oli võime tulevikku ette näha, nt ennustas ta ette I maailmasõja alguse ja lõpu aja paarikuuse eksimusega; samuti nägi ta ette II maailmasõja puhkemist. filmi üks osa räägibki sellest, kuidas ta 1930. aastail suhtles salaja nii USA (mille kodanik ta oli - kuigi päritolult oli ta Horvaatia serblane), Briti, Saksa kui ka Nõukogude Liidu võimudega, pakkudes neile oma erinevaid relvastuslikke leiutisi; tema tagamõte olevat olnud hoida sõda ära, varustades vastaspooled nii võimsate relvadega, et sõja alustamine olnuks vaenupooltele liiga ohtlik. muuseas näitab film Saksamaal katsetatud salajast sõjalist masinat, Schaubergeri poolt leiutatud "lendavat taldrikut", mida aga sõja ajal kasutusele võtta ei jõutud, mis aga oleks liikunud meile tuntud lennumasinaist erinevatel põhimõtetel. filmi järgi on Schaubergeri taldriku sarnase masina juba sajandi alguses leiutanud ka Tesla. (Schaubergeri kohta on netis infot küll.) nii et peale kõige muu on Tesla selle filmi kohaselt ka ufolaevade leiutaja (muidugi ei kasuta neid kosmoseasukad, vaid maalased ise salajaste sõjaliste aparaatidena; Youtube'is levib muuseas üks video, film kgb arhiivist, millele on jäädvustatud selline taldrik, mis 1969 kukkunuvat alla Sverdlovski lähedal metsas. muidugi ei oska ma selliseid asju puhta kullana võtta, aga tont neid asju teab).
kui see kõik ka on üks järjekordne konspiratsiooniteooria, on see igal juhul üsna võluv fiktsioon; "Da Vinci koodist" igal juhul parem. muuseas, film võrdlebki Teslat geniaalsuse poolest da Vinciga. ka Leonardo olevat maganud väga vähe, veerand tundi iga kahe tunni tagant, mis teeb kokku neli tundi ööpäevas.

29.5.08

Karl Johans gate

eile oli telekas film sellest, kuidas Araabia Ühendemiraatide Ras al-Haima šeik hakkas oma emiraadile keset kõrbe uut pealinna ehitama ning tellis Norra arhitektidelt selle linna "värava":


netis ringi vaadates avastasin, et seesama arhitektibüroo, Snøhetta, on üsna hiljuti, 2005. aastal, ümber kujundanud tollesama Karl Johani tänava, millest hiljuti kirjutasin - nii et see mulje, mille sain, poleks ehk viis aastat tagasi päris niisugune olnud. nad taastasid kivisillutise, mis oli pärast sõda asfaldiga asendatud, laiendasid kõnniteid, istutasid puid juurde, muutsid tänavavalgustust jne.
siin mõned pildid, kus tänav kehastab ruumiliselt seda, mis võimuga toimub. 9. aprill 1940, Saksa väed marsivad linna, tulles kuningalossi poolt, st uue valitsejana:

ja 7. juuni 1945, kuningas naaseb eksiilist, suundudes lossi poole:


üks Karl Johani tänava omapära on ka see, et selle kõnniteed on kaetud Ibseni tsitaatidega (see on Snøhetta plaanist sõltumatu üritus) - idee on aja jooksul katta nendega kogu see teekond, mida Ibsen sageli kõndis oma kodust Karl Johani tänaval asuva Grand Caféni. see näeb välja nii:


siin aga on Ibsen ise seda teed kõndimas, pilt on tehtud Karl Johani tänaval umbes 1900:


muuseas, ka Peer Gynti maailmarännakud viisid teda just araablaste juurde.

27.5.08

koan 2

magritte'i ainetel

http://sheepfilms.co.uk/b3ta/magritte.htm

26.5.08

õnn

täna - hakkasin just oma koduõuele keerama, kui kuulsin kuskilt väga pikka auto pidurdushäält; vaatasin ringi, et mis siis nüüd jälle (siin Narvamäel toimub autoõnnetusi umbes kord kuus), ja nägin, et keset Narva ja Peetri risti seisab sõiduauto, sealt hüppab välja erutunud noor mees, hüüab midagi, käsi püsti, jookseb poisikese juurde, kes keset sõiduteed ennast püsti ajab - mees vaatab talle näkku ja seejärel kallistab teda. alles seejärel panin tähele, et auto esiklaas on üleni mõrane, auto ees on külili jalgratas ning eemal tee peal vedeleb jalgrattakiiver ning veel mingeid vidinaid. ja alles siis jõudis mulle pärale, millist kergendust ja õnne pidi see mees tundma, kui nägi poissi püsti tõusmas. ta embas oma tulevikku, mis oli hetkeks tumedusse vajunud ning seejärel teise hetkega lunastatud.

23.5.08

lingimaania

liikusin ajas kuu aega tagasi jüripäeva ning tekitasin sinna ühe lingihoidla, sest mind hakkas natuke häirima nende kuhjumine siia kõrvalribale.
samas lisasin siia viited Jüri Reinverele ning Tanki salvestatud helidele.

22.5.08

sufidest veel

selles Pakistani dervišite videos mainiti, et see on ainult meeste üritus (üks naine siiski vilksatas, aga see võis olla pealt vaatav Lääne naine). see ei tähenda siiski, et naistele oleks sufi praktikad keelatud - naissufid pole üldse olematu nähtus, olenevalt konkreetse maa kommetest ja liberaalsuse tasemest on nad avalikumad või varjatumad, meestest rohkem või vähem eraldatud. allolev lõik on pärit Iraani naisrežissööri Aryana Farshadi filmist "Müstiline Iraan" ja siin näidatakse üht naisdervišite kogukonda.



siin lõpus mainitakse, et dervišid praktiseerivad ka tuleneelamist ja enese lõikumist ilma, et nad saaks vigastada. selle kohta on üks üsna hämmastav video ühest Iraagi sufide kogunemisest: http://www.youtube.com/watch?v=DfBPR-6gjFA
(ei hakka seda siia üles riputama, kohati on päris raske vaadata).

ahhaa, tõe huvides tuleb öelda, et pöörlevad dervišid on vaid ühe sufikoolkonna nähtus, seda praktiseerib Mevlevi koolkond, mis oli levinud eelkõige Osmanite riigis ja seetõttu eurooplastele kõige paremini tuntud.

otsad sobib kokku tõmmata loomulikult millegi sellisega:

tarkpea 2

Ali, sufi õpetaja, ütles: "Mitte keegi ei jõua Tõeni enne kui ta on suuteline mõtlema, et tema Tee võib olla hoopiski väär." Ta lisas: "Seda seepärast, et need, kes usuvad, et see on kahtlematult õige, pole tegelikult usklikud, vaid inimesed, kes ei suuda mõelda teisiti kui nad juba mõtlevad."

leidsin selle loo (siit) ja ta näib sõnastavat just sedasama, mida pidasin silmas, kui märtsikuus kirjutasin:
"minus tekitavad alati natuke kahtlust inimesed, kes arvavad end teadvat tõde, st kes arvavad, et see, mis nende peas toimub, on kuidagi adekvaatsem sellest, mis toimub ülejäänute peades. Selline enesekindlus oma arusaamiste enesestmõistetava õigsuse suhtes. Ei saa ju tegelikult olla, et tõde asubki just minu peas, selle eeldamiseks pole ju mingit alust, välja arvatud see, et ma tunnen ise oma pea sisemust kõige paremini - aga sellest saab järeldada ainult seda, et mul on teadvus, mitte seda, et tõde asub minu peas."

nagu järgnevast näha, pole neil tegelastel tõesti karta, et tõde nende pähe kinni kivistuks:



tegelikult oleme kõik lapsena olnud intuitiivsed sufid - sufide pöörlemine on seesama, mida lapsed teevad (ma arvan, kõik on seda suure lõbu ja huviga teinud), kui ringi keerutades endal pead pööritama ajavad, ainult et sufidel on see kõrgemal intensiivsuse tasandil. ja sellesamaga tegelevad kutid ka selles lõigus, millega lõpetasin "Näolise" video - asja nimi on "iiri jõulud" ja selle eesmärgiks on kätte saada tunne, et maapind libiseb alt ära. tõetunde kehalise endastmõistetavuse eemale tsentrifuugimine kõige naiivsemal ja efektiivsemal moel.

19.5.08

kalamehe heksameeter


KALA

Tundisid pikki ma mõttein, kui palvetai ootamisvalun,
õngitsin päikese varjun. Jäid kibedaks silmade laud.
Hüüatas kitsetall väike ja kukkesid laulis vaid talun,
tühi mis keskpäeval sama, kui eel minu mustendav haud.

Kõrkjad lõid tiiru ja surid: üks vesiroos imetli püünist.
Päeva ju pooleni ootand - viis lootuse tolmuna tuul.
Nägin, kuis töölised tulid ja lõunastand, ruttasid küünist;
kasvatet kahega varsti kõik varjud, mis puhkasid puul.

Viivukse mõtlin maailmast ja ruttavast varblasest õhun.
Hommik veel oli, kui tulin - eks õdang nüüd jõvvagi pea.
Vesirott sahistas julgelt eel, kuivanud kõrkjate põhun;
mardikas põristas kõrgel - ei nime tal anda ma tea.

Vinnasin sügavast havvast ma pettunult lõpuks kui õnge, -
mõttetu tuulduda tõesti, kui kadund ka pisimgi õnn;
päevane saak minu oli: tutt limaseid rohtude lõngu.
Puskles ja alla viis päikse siis ähmane pimedussõnn.

(luuletuse autor on Jüri Andreller, see ilmus Loomingus nr 4, 1926; ajakirjas eelneb sellele Heiti Talviku "Karidel" - mõlemad olid Pärnu mehed ning mõlemad olid varem avaldanud oma tekste Pärnu lühiealises kirjandusajakirjas Lilulii (kus ilmus ka Barbaruse ning Erni Hiire luuletusi ning kuulsa kalamehe Jaan Vahtra pilte). Andreller töötas Pärnus ajalehe Vaba Maa toimetuses ning avaldas selsamal 1926. aastal luulekogu "Naerev kurbus". Talviku debüütkogu ilmus kaheksa aasta pärast.)

16. veebruar 2009. üks link militaristide juurde, kes arutlevad selle üle, kes oli Jüri Andreller.

18.5.08

aurora temporalis

lugesin läbi Andreas W raamatu ja netist lisa otsides avastasin, et täiesti olemas on "Aurora temporalise" kodulehekülg - Eesti esimene ühe etenduse kodulehekülg (vt linkidest). tagasi mõeldes on ikka kahju küll, et Andreas W ja Lendava Hollandlase tehnoloogilise teatri asi pooleli jäi - minu mulje järgi nad oma kujutelmi päriselt oma viie lavastuse jooksul realiseerida ei suutnud (oleks see üldse võimalik?), kuid midagi väga erutavat ja ehedat oli selles kõiges. võib ju küll öelda, et tehnoloogilise teatri vilju on tänases teatris näha piisavalt; aga mu meelest pole see siiski see. W tehnoloogilisel teatril oli ikkagi oma tugev ideoloogia ja suveräänne esteetikanägemus taga, mille sarnaseid ma mujal eesti teatris pole kohanud.
aga võib-olla oligi teater kui selline Andreas W & co ideede teostamiseks liiga kohmakas instrument? ei tea. selge on see, et neid pidi ikkagi huvitama see reaalajalisus ja inimlik kohalolu, mida teatrietendus võimaldab, muidu oleks nad ju võinud nt filme või interaktiivseid netiprojekte teha. mul on igal juhul hea meel, et ma olen kunagi neid asju näinud (eriti "Ameerikat" 2001. aasta septembris).

15.5.08

vihm klaasi taga (mõned muljed oslost)


sellises toas Akershusi kindluses töötas oma noore elu (suri 37-aastaselt) viimastel aastatel norra kaasaegse kirjanduse üks loojaid, luuletaja Henrik Wergeland, kui ta oli kuninglik arhivaar. nii mu enda kui ka kõigi teiste, kes seda pilti nägid, esimene reaktsioon oli: "sellises toas tahaks ise ka töötada." tuba, mis on põhimõtteliselt akna laiendus. toad, mis on otsekui ehitatud akna külge ja otsekui "akna pärast", on mind alati väga võlunud. mulle meeldib just selline "tubasuse", "toasuse" liik - olla suunatud väljapoole, jäädes ise ometi sisse; asuda mitte lihtsalt sees, urus, vaid seespoolsuse-väljaspoolsuse dünaamikas: just see väljaspoolsuse sissetung, mis ometi päris sisse ei tungi, tekitab õdususe-tunde. eriti, kui väljas sajab vihma või lund.

Oslo on rahulik kompaktne linn. peatänav, Karl Johans gate, algab kuningalossi juurest kõrgema künka otsast pargi seest, sealt laskudes on tänava ääres Rahvusteater ja ülikool, keskpark, kohvikud (sh Grand Café, kus Munch oma kaasboheemlastega istus), parlament, sealt edasi tuleb kaubatänava osa erinevate äridega, seal on ka toomkirik, ning tänav lõpeb raudteejaamaga. kogu tänav on läbi kõnnitav umbes 20 minutiga ja see tänav siis organiseerib kogu muu ümbruskonna enda ümber. kuningalossi ümber on park, kus inimesed käivad pikutamas ja piknikke pidamas. siin on näha vaated kuningalossi poole (sammastega maja tänava otsas ongi loss; kui pildi peal klikata, peaks nägema suuremalt)


ja kuningalossi eest


see, kuidas linnaruumi on pilgusuunamiste kaudu sisse kirjutatud teatav "ühiskondlik korraldus", on tähelepanuväärne - peatänav vaatab lossi poole ning lossi ümber asuv park tõmbab inimesi nagu lehtrisse, tänava otsas olev klassitsistlik lihtsas stiilis loss otsekui lahendaks tänava dünaamilise pinge, ja sinna inimesed lähevadki veetma oma "einet murul"; samas võivad nad tagasi linna minnes heita pilgu linnale nii, "nagu seda näeks kuningas" - ja see "kuningapilk" jätab ju tõesti mulje, nagu haaraks see linna enda embusse. hierarhia ja võrdsuse omavaheline segunemine. oluline on siin mulje juures see, et kõiges selles pole midagi "üleelusuurust", kõik on ligipääsetav ja hõlmatav.

siin üks pilt Norra võidupüha paraadist 8. mail Akershusi kindluses. see on muuseas kogu paraad, rohkem neid sõdureid polnudki.


Norra vabamüürlaste peakorter asub kesklinnas parlamendihoone kõrval:


Norra vabamüürlased kuuluvad nn Rootsi riitusse, mis on levinud Põhjamaades ja mille eripäraks on, et liikmed peavad olema kristlased (tavaliselt on tingimuseks lihtsalt Kõrgeima Olendi tunnustamine ilma täpsema konfessionaalse nõudeta). Norra vabamüürlased on avalik organisatsioon, liikmete nimestik on avalik, neil on oma orkester, muuseum jms. rituaalid ja õpetus on muidugi suletud, nagu kõikjal.

teekond kesklinnast Munchi muuseumini viib läbi Grønlandi linnaosa, millest on nüüdseks saanud moslemite ja neegrite piirkond. Eestis välja antud teatmeteostes märgitakse, et Oslo immigrantide asundused on muu Skandinaaviaga võrreldes hilisemad, ometi lugesin kuskilt Oslo infolehekeselt, et immigrantide protsent linnas on juba 22%. ja selle suhteliselt lühikese aja jooksul on nad ennast väga kindlalt sisse seadnud, nägin nt mitut mošeed ja lasteaeda, mille seinu kaunistasid Koraani salmid.

see mošee on Karl Johani tänavalt tulles 10 minuti kõndimise kaugusel.
mis oli mulle uudiseks, oli see, et suhteliselt palju nägin neid tõmmusid inimesi kerjamas - mu meelest Soomes, Rootsis ja Hollandis immigrandid ei kerjanud, olid ikka kuskil poepidajad või muidu teenindajad; Norras muidugi ka, aga nende kõrval oli ka selliseid, kes istusid kerjates tänavaservas või käisid kohvikuklientidelt münte palumas.
ühel Grønlandi tänaval nägin sellist grafitit:


kui ma norra keelest õigesti aru saan, tähendab see "kufarid välja moslemimaadest" - "kufar" tähendab moslemi kõnepruugis mitteusklikku. kelle poolt see on kirjutatud, kas norraka või moslemi poolt, ei oska arvata; mingi "provokatiivne subversiivsus" on selles mõlemal juhul. tegin pilti ning kui see pildil kõige vasemal olev inimene, vana krimpsus näoga mosleminaine, jõudis minuga kohakuti, vaatas ta mind üle tänava oma terava tumeda pilguga. pistsin fotoka instinktiivselt taskusse peitu, kuigi tõenäoliselt ei olnud tema vaatamisel mingit erilist tagamõtet.

ja lõpuks Munchi poolt nähtud põhjamaisest õõvast täidetud silmadega 19. sajandi lõpu kodanlased selsamal Karl Johani tänaval parlamendihoone taustal. Munch on Oslos samasugune müüdav müüt nagu nt Prahas Kafka - istusin minagi Munch Cafés, "Karje" on turistibrošüüride kaantel jne. Munchi muuseum ise on nagu Londoni lennujaam pärast pommiähvardusi - pidime kõndima läbi metalliotsija, minult võeti välgumihkel hoiule, ning kõik Munchi maalid olid klaasi all. mida oleks selle peale kostnud Munch ise, kes lasi oma maalidele peale sadada lund ja vihma ning ütles: "natuke pori ja mõned augud passivad neile piltidele üsna hästi."? muidugi, eks nende Munchi hoolsasti säilitatud ütluste ja päevikumärkmete tsiteerimine ise on ka üks maaliklaasimine.

3.5.08

laskovõi mai


täna öösel hakkas akna taga toomingas õitsema.
sel puhul lisan siia kaks uut linki - panin netti üles "Näolise" esitlusvideo ning diy-albumi "Kuulajakirjad".

3. juuli - tõstsin need "Kuulajakirjad" siia ümber, sest neid ei olnud seal mugav kuulata. tegu on niisiis helifailide kimbuga, mis on ajaviiteks tehtud 2006. aasta kevadel ja sügisel. mõnesid neist kasutasin "Näolise" videos.

loo "lacan's reality show" juurde käib hoiatus (mida tasub tõsiselt võtta):
"the sounds you're about to hear
may be devastating to your ear"

alla laadida saab lugusid siit

kasutatud algmaterjali autorid on Codeon, Roni Size, Tuljak, Tricky & Martina, Swallow The Sun, Northern Discipline, Calyx & Gridlock, Rein Rannap & Noor-Eesti, John Coltrane/Bill Evans/Paul Chambers/Jimmy Cobb, Jaan Tätte, Ariel Lagle; ja mõned tundmatud diskotegijad




Discover !



.